Athletic Fitness ja Kulturism

NB! Kirjavigadega tegelen homme, täna liiga unine ja väsinud, et üldse midagi aru saada.

Viimasest postitusest on möödunud aega. Peab tunnistama, et isegi väga palju aega ja sellepärast võiks mul olla ju häbi, aga ei ole. Uhke? See on jällegi üle pakutud. Miski emotsioon ometi käib sellega kaasas, aga ma ei oska sellele nime leida ja pealegi, see ei ole selle postituse eesmärk.

Küll aga peatuksin natukene pikemalt taaskord sellisel teema nagu seda on sport. Räägiksin hea meelega nii aerutamisest kui ka millestki sellisest millega varasem kokkupuude on absoluutne null. Kes siis veel ei tea- absoluutne null on kulturism ja athletic fitness.

Athletic Fitness

Oma pisikest postitus alustan ma athletic fitnessist. Kui on keegi, kes veel täpselt ei tea mida see endast kujutab, siis on järgmine lõik just teile.

Tegemist on küllaltki uue spordialaga, mis koosneb kolmest voorust. Üks voorudest on jõuvoor, kus võistleja ülesanne on koguda lõuatõmmete ja triitsepsi surumisega võimalikult palju kordusi. Lisaks on vastupidavus voor, mis üldjuhul tähendab 1000m sõudeergomeetril sõitmist, aga olenevalt tingimustest võidakse see asendada ka mõne muu alaga. Ja viimane ning kahtlemata minu jaoks kõige intrigeerivam voor on kehavoor, kus võistlejad peavad lava peal näitama vabaseisusid kõigist neljast küljest.

Kui kellelgi tekib huvi lisa lugeda, siis ei ole probleem seda leida fitness.ee leheküljelt, kus on kõik vajalik iga viimse kui detailini lahti kirjutatud.

Osalemine

Ettepaneku sellel võistluse osaleda tegi Esta ja pean tunnistama, et alguses see mõte tundus natukene liiga kauge ja kättesaamatu minu jaoks. Peamiseks piduriks oligi alguses loomulikult kehavoor, mis tundus liiga ekstreemsena, sest teatavasti kehanäitajad peaksid omama kuiva ja puhast lihast. Minul seda pole.

Hoolimata esialgsest kõhklusest ja kahtlustest otsustasin ettepaneku siiski vastu võtta ja kuna sellel hetkel oli aega võistlusteni kuus nädalat, siis olin kindel, et kui natukene toitumist jälgida ja korralikult trenni teha suudan ka füüsilist vormi oluliselt parandada.

Sellele mõttele järgnesid teod. Päeva pealt kadusid söödavate toiduainete hulgast saiakesed, sai, pelmeenid, jäätis ja praktiliselt kõik muu, mis oli magus ja süsivesikute rikas. Selle kõik, asendasin riisi, täisteramakaronide ja tatraga. Ühtlasi said minu suurteks sõpradeks kurk, tomat, paprika, muna, sink ja lahja hapukoor, mis on peamisteks komponentideks minu, kui kaalujälgija menüüs.

Ainsateks magusamaitselisteks toiduaineteks jäid jogurt ja kohupiim, mida saab söödud nii lõuna kui õhtusöögi järgselt. Teine magusaallikas on ülepäeviti söödav šokolaad, mida ma korraga võin tarbida kuni 25 grammi. Kindlasti ei tule üllatusena see, kui ma ütlen et need päevad mil ma saan šokolaadi süüa on kui taevane kingitus, sest seda 25 grammi võin ma nautida 15 ja isegi enam minutit.

Loomulikult sai muudetud ka söögiaegu ja tihedust. See tähendab, et teen päeva jooksul kindlate aegade tagant 4 korraliku söögikorda ja sinna vahele mõned puuviljatiirud. Kuigi esimene nädal tundus selle graafiku ja eesmärgi täitmine keeruline, siis teisel ja kolmandal nädalal hakkas väga hästi tunda andma see, et tegelikult ei teki enam päeva jooksul kordagi tugevat tühjakõhutunnet.

Teine suur muutus, mis sisse sai viidud oli see, et igavusest söömine tuleb lõpetada. Algus oli raske, aga nüüd tundub täiesti normaalne see, et süüa tuleb söögiajal ja mitte, siis kui midagi muud teha ei ole.

Kõik see, millest ma eelnevalt rääkisin, aitas mul natukenegi suurendada nii enesekindlust, kui tahet sellel võistlusel osaleda. Pean tunnistama, et tegelikult toitumine on ainus asi, mida saab tehtud spetsiaalselt selle võistluse nimel. Treeningplaan läheb puhtalt siiski aerutamise hooaega silmas pidades ja ülearuseid trikke pole tehtud. ( peale poseerimise harjutamise )

Tulemus

Tänaseks hetkeks, on võistlusteni vähem kui kaks nädalat, mis tähendab, et toitumist olen ma jälginud natuke üle 4 nädala. See mis selle ajaga juhtunud, on üllatus mulle endalegi. Nimelt on kaal langenud 82,6 pealt, mis ma kaalusin enne korraliku toitumise alustamist ( detsembris kaalu tipphetkel olin 83,6kg) 77 kg peale. Paar korda on kaal näidanud ka 76,5 kg, aga seda peale pikka aeroobset trenni ja tühja kõhuga, mistõttu ei saa seda päris reaalseks kaalus siiski lugeda.

Samuti poseerimine, millega oleme tegelenud sama kaua kui ma olen toitumist jälginud, hakkab vaikselt paremaks minema ja kui kõik hästi läheb, siis võistlustel ma endale sellega enam päris häbi ei tee. Õnneks on veel natukene aega. Kuigi mida vähemaks aega hakkab jääma, seda efektiivsemalt hakkab toimuma ka kogu õppimise protsess, sest ammu teada tõde minu puhul on see, et ma töötan ja õpin pinge märgataval all kiiremini ja kvaliteetsemalt.

Ilmselt nii mõndelgi tekib küsimus, kas kaalulangus on mõjunud ka jõule? Raske öelda. Siiamaani ei oska seda millegi põhja väita küll, sest raskused millega ma tegin trenni jaanuaris olid sama suured kui nad on praegu. Kuna mul puuduvad andmed millele väga julgelt toetuda saaksin, siis ma esialgu jätaksin selle küsimuse siiski lahtiseks.

Üks asi mida ma aga kindlalt väita saan on see, et isegi kui jõud on langenud, on mul seda endiselt rohkem kui kunagi varem, sest mitte iial enne, ei ole ma suutnud ühe käega lõuatõmmet teha. Eile see mul aga õnnestus ja seda nii vasaku kui parema käega.

Kiirelt kulturismist

Teine idee, mis minu ajusoppi poetati oli osalemine kulturismis. Selle kohta ei ole mul kahjuks palju rääkida, sest ma olen isegi veel segaduses. Öelda oskan ainult seda, et ma võistlen kategoorias -80kg ja algajad juuniorid. Tegemist on alaga, mis on ülemõistuse raske. Seda on isegi keeruline kirjeldada, sest seda peaks ise proovima. Kogu keha pingutamine korduvalt ja maksimaalselt on igaljuhul vapustav pingutus ja seetõttu müts maha meeste ja naiste ees, kes seda aastast aastasse teevad.

Põhimõtteliselt kulturismiks valmistumine on täpselt samasugune nagu seda on valmistumine athletic fitnesiks ehk siis spetsiaalselt ei tee midagi muud, kui et jälgin toitumist. Võistlus saab olema kindlasti huvitav ja kellel vähegi võimalus võiks tulla omadele ( loe: minule) kaasa elama. Sellisel üritusel saate kogemuse võrra rikkamaks ka pealtvaatajana ja ma olen kindel, et see on väärt kogemus.

Hästi lühidalt ka aerutamisest

Tsiteerides “vaimset isa” ja “suurt mõtlejat” ütleksin sõnad “treeni kodus”. (Kes teab, see teab!) Aga igaljuhul seda ma olen teinud. Ka tunnid läbi nädalate on tasapisi kasvanud ja püsivad ühtlaselt 18 ja 22 vahel. Loomulikult ei ole tegu üüratute numbritega, aga samas ei ole ma kunagi varem kooli kõrvalt nii palju jõudnud teha.

Nüüd, kus vesi on lahti, tekib tundide korjamiseks veelgi võimalusi ja seetõttu tõusevad lähiajal nädala tunnid ilmselt veelgi. Kui aga täpsemalt veetrennidest rääkida, siis on olukord nutune. Muidugi võib selles süüdistada häbiväärselt väikest kilometraaži, mis hetkel on alles kahekohaline number, aga millegi pärast on tunne, et see pole ainus põhjus.

Võimalik, et tegu on psüholoogilise tagasilöögiga, aga selles ei saa selgust enne, kui kilomeetreid on juurde kogutud ja esimene võistlus seljataga. Siis peaks pilt juba natukene selgem olema ja tekib võimalus olukorda  veidi adekvaatsemalt hinnata.

Kokkuvõtteks

Kui ma juba ühe “vaimustava” tsitaadiga täna maha sain, siis tooksin heameelega asjade kokkuvõtteks sisse ka ühe laialtlevinud ütluse. Sport on elu. Aga nii üllatav kui see ka pole, ma vaidleksin heameelega vastu ja ütleks selle lause hoopis teistpidi- Elu on sport. Mõtle välja, miks viimane lause sobib nii hästi kokkuvõtteks.

NB! Kirjavigadega tegelen homme, täna liiga unine ja väsinud, et üldse midagi aru saada.

2 kommentaari

Comments RSS TrackBack Identifier URI