Siis, kui kõrgem eluvorm avastas Egiptuse

Nüüd leidsin natukene aega selleks, et rääkida lühidalt ka iidsest Egiptuse tsivilisatsioonist. Nagu ma juba ühes varasemas postituses mainisin, siis kuulub Egiptus minu kolme lemmiku hulka ja neist oleks väga palju rääkida. Selleks et vältida teema väga laiali valgumist, siis ma heameelega räägiksin peamiselt sellest osast, mis kompab reaalsuse ja müsteeriumi piire.

Lühidalt Egiptusest

Egiptuse puhul on tegemist tsivilisatsiooniga, mille algusaastateks peetakse ajavahemikku 3200 kuni 3100 aastat eKr ja selline dateering annab neile koha kolme kõige vanema tsivilisatsiooni hulgas, mis meie planeedil on eksisteerinud.

Tegemist oli tsivilisatsiooniga, mis asus Niiluse jõe äärsel alal ja mis suuresti sõltuski just nimelt sellest jõest, mis pakkus neile võimaluse tegeleda ka põllumajandusega. Tegemist oli tsivilisatsiooniga, kes kummardas paljusid jumalaid, aga kellele kõige tähtsam oli päikeejumal Ra.

Müsteerium aastast 1891

Huvitavad asjaolud Egiptuse ja nende teadmiste kohta tulid päevavalgele Sakkaras, mis asub Kairost 40 km kaugusel. Sakkara puhul oli tegu püha matmispaigaga kust võib leida väga paljude erinevate tähtsate inimeste hauakambreid ja sellest lähtuvalt nimetati seda paika siis ja nimetatake ka praegu “Surnute linnaks”.

Kõigist teistest hauakambritest paistab aga silma üks. Tegu on astmikpüramiidiga, mille vanuseks on hinnatud 4000 aastat või isegi enam ja teadaolevalt on see Egiptuse 97st püramiidist vanim. Selle püramiidi juurest kaevas prantsuse arheoloog välja hauakambri, mis kuulus kellelegi omaaja aristokraatidest.

Tegemist oli täiesti tavapärase hauakambriga, mis sisaldas kõike seda, mida ühel inimesel võiks hauataguses elus vaja minna. Lisaks kõikdele teistele esemetele leiti sealt ka puukuju, mis meenutas lindu ja selle kõrval leiti papüürus millel seisis kiri: ” Ma tahan lennata”. Esialgu ei leitud selles midagi sellist, mis paneks kedagi kukalt kratsima ja seetõttu lõpetas see kujuke oma teekonna Kairo muuseumis, kus see pandi kokku kõigi teiste linde meenutavate kujukestega.

Niimoodi seisis see kuju seal muuseumis 70 aastat kuni 1961. aastal egiptoloog, kes hakkas lindude kollektsiooni uurima, leidis midagi huvitavat. Asi oli nimelt selles, et lindu meenutaval kujul olid olemas tänapäeva lennukitele sarnanevad tiivad, mis eesosast, kus üleslükkejõud on suurim, on paksema läbimõõduga ja mida kaugemale minna, seda peenemaks ta muutub.

Egiptuse lind- lennuk
Egiptuse lind- lennuk

Kui seda võib pidada veel õnnelikus juhuseks ja võibolla meistrimehe käevääratuseks, siis teine ja palju olulisem erinevus tavalisest linnust oli see, et tavalise linnusaba asemel oli seal hoopis tiibadega risti asetsev kiil. Samasugune nagu seda on lennukitel mis aitab tagada stabiilsust horisontaalsel suunal.

Lähtudes eeldusest, et võibolla oli tegu tõesti iidsete egiptlaste lennuki mudeliga, otsustasid aerodünaamika eksperdid luua sellest kujukeset viis korda suurema mudeli ja katsetada seda õhutunnelis. Tulemused olid aga oodatust paremad. Vähe sellest, et katsed näitasid selle mudelid võimet lennata, leiti ka seda, et aerodünaamiliselt võttes on tegu kõrgetasemelise purilennukiga isegi tänapäeva mõistes.

Tõsi, leiti ka üks viga. Tänapäeva lennukitel on lisaks kiilule ka sellega risti olev stabiliseeriv tiib, mis peaks tekitama tõstejõu lennuki tagaosale ja ühtlasi aitama hoida lennukit vertikaalsuunas stabiilsemana, aga sellel mudelil see puudus. Selle probleemi ilmnedes hakati täpsemalt uurima, kujukese saba ja leiti, et sealt on üks detail lahti murdunud.

Eeldatakse, et tegu ongi selle puuduoleva lüliga, mis selle lennuki ka päriselt lendu tõstaks. Peale selle järelduse tegemist lisati sama detail ka suurendatud mudelile ja tehti uued katsed, mis näitasid lennuki aerodünaamikat veelgi paremast küljest. Lisaks tuulekanalile kasutati ka arvutiprogrammi, mis samuti kinnitas fakti, et see lennukilaadne objekt on enam kui lennukõlbulik.

Loomulikult tekib aga üks probleem. Kuidas saada purilennuk õhku?  Tänapäeval kasutatakse purilennuki lendu saamiseks tavaliselt teist lennukit, mis õige kõrguse saavutamisel haagib ennast purilennukist lahti ja läheb oma teed. Samuti kasutatakse madalamate lendude korraldamiseks benjihüppe nööre, mis ühest otsast on seotud lennuki külge ja teisest otsast venitatakse pingule.

Just midagi sarnast benji nööri trikile võidi kasutada ka iidses Egiptuses. Egiptoloogid on pakkunud välja, et purilennuki lendu saatmiseks kasutati katapuldile sarnast süsteemi, kus suurt raskust kasutati lennukile kiirenduse andmiseks.

Rooma katapult- sarnane süsteem, mida võidi kasutada lennukite lendu saatmisel

Rooma katapult- sarnane süsteem, mida võidi kasutada lennukite lendu saatmisel

Selle teooria juures leian, et ei oma erilist tähtust isegi kuidas see masin taevasse saadi, aga palju suurem müsteerium on see, kuidas võisid enam kui 4000 aastat tagasi inimesed meisterdada sellisel tasemel mudeleid ja ehk siis ka elusuuruses lennumasinaid.

Naiivne oleks uskuda, et tegu on puhta juhusega, sest tõenäosus ilma mingite teadmisteta ehitada valmis objekt, mis oli võimeline täitma inimeste kauaoodatud soovi lennata, on olematu. Nad pidid teadma midagi, mida tänapäeva inimesed õppisid alles sada aastat tagasi, aga kust nemad seda teadsid. Kas on ehk võimalik, et tulnukad sekkusid inimeste arengule vahele ja jagasid neile oma teadmisi?

Egiptus ei ole ainus koht, kust on leitud lennukimudeleid. Veelgi huvitavamaid leide on ameerika mandrilt, kus on leitud kujukesi, mis sarnanevad hirmuäratavalt tänapäeva hävituslennukitele ja samas ka kujukesi, mis sarnanevad veelgi enam tänapäeva astronautidele. Nendest ma aga pikemalt ei räägiks kuna see ei puutu enam Egiptusesse.

Astronaut

Astronaut

Püramiid- hauakamber või midagi enamat?

Egiptuse kõige suurem ja tuntum püramiid on kahtlemata Giza ( aka Cheopsi püramiid) püramiid, mis asub Giza platool koos kahe natukene väiksema püramiidiga. Üldlevinud ja ühtlasi ka tõendatud põhjendus püramiididele on see, et neid kasutati vaaraode hauakambritena. Mainstream arheoloogid väidavad siiani, et ka Giza püramiidi puhul on tegu hauakambriga, aga põhjuseid selles kahtlemises on enam kui küll.

Kui Giza püramiidi esmakordselt avati, oli tegu täielikult isoleeritud ehitisega, mis välistas võimaluse, et see on hauarüüstajate poolt tühjendatud. Ometi ei leitud püramiidist mitte ühtegi jälge sellest, et seda oleks kasutatud hauakambrina. Aastal 2002 kasutasid insenerid ja arheoloogid robotit, et saata see läbi ventilatsioonišahti ja näha kuhu see viib. Peale 65 meetri läbimist jõuti aga kivitahvlini, mis blokeeris edasist teekonda.

Sellest tahvlit puuriti auk, läbi mille võis näha väikest pimedat ruumi, mille teises otsas oli järjekordne kivitahvliga blokeeritud ava. Ruumi, kuhu see šaht viis, nimetatakse kuninganna kambriks. Huvitav selle ruumi juures oli see, et seinad, lagi ja ka põrand olid kõik kaetud soolaga.

Sool seintel andis aga idee, mis võib esmapilgul tunduda sürreaalne. Üks võimalus soola saamiseks on näiteks see, kui segada omavahel kokku lahjendatud soolhape ja hüdreeritud tsink. Sellest lähtudes hakati mõtlema sellele, et võibolla ventilatsioonišahtid ei ole sugugi õhu liikumise tagamiseks vaid võibolla on nende avade puhul tegemist hoopis kanalitega, läbi millede valati  ühte lahjendatud soolhapet ja teise hüdreeritud tsinki.

Nüüd, kui need alla jõudes kuningannakambris kokku saavad hakkab eralduma puhast vesinikku. Vesiniku puhul on tegemist võimsaima teadaoleva energiaallikaga universumis, mida kasutatakse näiteks kosmoserakettide stardimootorites ja kunagi kasutati ka tsepelinides.

Teooria järgi töötas süsteem nii, et peale ainete segunemist ja omavahel reageerimist hakkas eralduma suures koguses vesiniku, selle käigus hakkas temperatuur tõusma ja vesinik liikus mööda šahte edasi ülemisse kuningakambrisse. Kõrgel temperatuuril hakkab vesinik eraldama mikrolaineid ja seda saab juba nimetada kasulikuks energiaks.  Edasi liikusid mikrolained läbi ülemise kambri šahte pidi välja.

Püramiid kui powerplant
Püramiid kui powerplant

Selliselt võis püramiidis toimuda energia ( mikrolainete) eraldumine aastaid, kui mitte isegi aastasadu. Eeldades, et see teooria vastab tõele, siis saab Giza püramiidi nimetada kõige esimeseks “elektrijaamaks”. Kindlasti tekib küsimus, miks peaks keegi tootma energiat ja suunama seda tühja taeva poole. Aga võibolla sellepärast, et sel ajal ei olnud taevas nii tühi kui ta on praegu.

Välja on pakutud, et kuna paljud sündmused ja anomaaliad inimese arengus ja tema saavutustes paistavad olevat seotud mõne kõrgema eluvormi mõjutustega, siis võisid need samad eluvormid ka seda energiat vajada. Eeldades, et kõik maavälist päritolu külalised peaksid kosmoselendudeks kasutama võimsaid sõiduvahendeid nagu meiegi ja võimalik, et just selle või mitme sellise laeva energia taastamiseks võidi seda eralduvat energiat kasutada.

Tõenäoliselt ei saa me kunagi teada, kas keegi istus Maa orbiidil ja laadis oma energiavarusid või mitte, aga erinevate teooriate sidumine muudab selle võimaluse ainult loogilisemaks.

Ehitustehnoloogiline pool

Õnneks enne lõpetamist meenus mulle see, et pole jõudnud veel rääkinud püramiidi ehitamisega seotud probleemidest. Praeguseks on välja pakutud mitmeid erinevaid viise, kuidas võidi ehitada. Enam levinud on see, et tuhanded inimesed vedasid kiviplokke mööda palkteid ja liivast ehitatud platvorme. Lisaks on pakutud, et kivid lõhuti ja hiljem valati vormi nagu tehakse tänapäeval betooniga. Kolmas variant, mis on pakutud on selline, kus kasutati hiiglaslikke tuulelohesid, mis aitasid vedada ja tõsta ehituseks vajalikke kive.

Tegelikult neid variante on veel, aga hetkel rohkem ei meenu. Kõikide nende teooriate juures on üks suur puudus, nimelt puht inimjõuga ei ole neist ükski võimalik. Püramiidi ehitamiseks kasutati kive, mis kaalusid kohati enam kui 100 tonni ja need olid valmistatud graniidist. Kõige lähem koht graniidi hankimiseks asus aga mööda Niilust 600km ülesvoolu.

Lisaks materjali transpordile tekib küsimusi ka selles, kuidas võis olla 4500 aastat tagasi võimalik see, et kivid mida ehituses kasutati olid niivõrd täiusliku kujuga. Püramiidi sisemised seinad on ehitatud sellise täpsusega, et tänapäeva masinatega on sellise täiuslikkuse saavutamine keeruline ja väga aega nõudev või isegi kohati võimatu.

Vastuse otsimisel on aga välja jäetud võimalus, mida egiptlased tuhandeid aastaid tagasi ise olid kirja pannud. Kirjutistest on leitud viiteid ja pilte sellele, et ehitajad kasutasid kivide liigutamiseks mingisugust valget pulbrit, mis oli võimeline muutma keha kaaluta olekusse ning selle juhtimiseks võidi kasutada mõnda laserrelva taolist eset.

Giza platoo
Giza platoo

Samamoodi on leitud vihjeid, et materjali töötlemiseks ei kasutatud mitte haamreid ja meisleid vaid hoopis suure läbimõõduga teemantsaage. Saed kui sellised ei olnud aga sellel ajal veel kasutusel nii et kui tegu võis tõesti olla järjekordse tulnukate sekkumisega meie eludesse, siis võib juhtuda, et püramiidi ehitamine on oluliselt lihtsam, kui seda arvata võiks.

Lõpetuseks

Tänapäeval, kus arvatakse et teadus suudab kõike tõestada, tunduvad sellised teooriad väga ulmelised, aga kahjuks või õnneks on teadus selles valdkonnas ennast ammendamas ja oodata, et sealt tuleb seletus kõigele mis toimus Egiptuses 4500 aastat tagasi on lootusetu.

On viimane aeg võtta ette see, mis inimesed tuhandeid aastaid tagasi ise on kirja pannud ja hakata sellele enam tähelepanu pöörama, sest tõenäoliselt on kõik vastused seal juba kirjas, aga meie lihtsalt ei näe seda veel.

Aadam, Eeva ja Sumerid

Kuna Olja soovis Maiadele järgnevas postituses lugeda Sumeritest, siis neist ma ka räägin. Tõenäoliselt ei saa tegu olema mitte niivõrd ajalool, kui teooriatel põhineval postitusel, aga lühidalt annan ülevaate ka nende tegemistest palju aastaid enne meie ajaarvamist.

Rahvas, kes pani alguse tsivilisatsioonidele

Kui Maiade tsivilisatsioonist rääkides mainisin, et nemad on kooliprogrammides ja üleüldises elus saanud häbiväärselt vähe tähelepanu, siis ma usun et Sumeritega on seis veel hullem.

Kui hakata meenutama seda, mida koolis õpetati ja millest koolis räägiti, siis meenuvad esimese asjana Vana- Kreeka, Rooma Impeerium ja Egiptus.

Nende kõikide puhul on tegu märkimisväärsete tsivilisatsioonide ja impeeriumitega, aga on üks suur erinevus, mis eristab neid Sumeritest.

Nimelt Sumerite tsivilisatsioon on esimene teadaolev tsivilisatsioon maailmas ja selle loomisperioodiks on dateeritud 4500- 4000 aastat Ekr.

Need aastaarvud muudavad Sumerid umbes 2000 aastat vanemaks kui on Maiad, umbes 2500 aastat vanemaks kui Egiptus ja peaaegu 4000 aastat vanemaks kui Rooma Impeerium.

Vaadates Sumerite tsivilisatsiooni vanust võiks ju arvata, et see mõjutab ka nende tsivilisatsiooni üldist arengutaset negatiivselt, aga tuleb tunnistada, et tegelikkus on hoopis vastupididne.

Tõestus sellest, et Sumerid pidasid ka iseennast tsiviliseeritud ja haritud inimesteks peitub juba nende tsivilisatsiooni nimetuses, mis originaalis on  Sumer ja tõlkes tähendaks see  “tsiviliseeritud isandate maa”.

Selle rahva puhul on nende kõrge arvamus iseendast igati õigustatud, sest raske on leida ühtegi teist tsivilisatsiooni kelle kanda jäävad nii paljud selle aja kohta uued tehnilised saavutused ja leiutised.

Sumerite pärand:

  • Ratas
  • Aritmeetika
  • Geomeetria
  • Sõjaväe formatsioonid
  • Kohtu ja õigussüsteem
  • Nuga
  • Kirves
  • Sõrmus
  • Naelad
  • Sandaalid
  • Turvised
  • Õlu

See nimekiri jätkuks veel küllalt pikalt, aga eelpool mainitud on ilmselt sellised mille puudumine tunduks praegusel ajal väga harjumatu.

Lisaks praktiliste vahendite loomisele olid Sumerid väga arenenud ka sellistes valdkondades, millel puudus selge praktiline otstarve. Nende oskus mõista meie planeedist väljaspool asuvat ruumi oli hämmastav.

Nende teadmised päikesesüsteemist ja isegi sellest väljaspoole asuvast olid nii suured, et ka tänapäeval ei osata leida ühte kindlat vastust kuidas Sumerid seda kõike teadsid.

Päikesesüsteem Sumerite silme läbi

Meie päikesesüsteem, nii nagu meie seda teame, koosneb kaheksast planeedist ( eeldades, et Pluutot ei loeta planeetide hulka) mis tiirlevad ümber päikese. Kõik kaheksa planeeti avastati alles 18nda sajandi lõpuks ja viimane taevakeha Pluuto avastati üldse alles 1930 aasta.

Aga nüüd siis see koht kus asi muutub intrigeerivaks. Kui arheoloogid ja ka teise eriala teadlased hakkasid uurima erinevaid savitahvleid ja kujutisi müüridel, satuti ühe huvitava pildi ette. Pilt koosnes erineva suurusega ja erineva asetusega ringikujulistest objektidest.

Tegemist oli proportsionaalselt täiusliku maketiga meie päikesesüsteemist. Aga mis oli veelgi intrigeerivam selle juures, oli see, et makett sisaldas päikest, kõiki kaheksat meile tuntud planeeti, meie Kuud, Pluutot ja lisaks kujutati seal veel ühte planeeti. Praegu kutsutakse seda planeeti Planeet X.

Sumerite päikesesüsteem

Sumerite päikesesüsteem

Keegi ei oska kindlalt öelda kas tegu on tõesti planeediga, mida me ei ole veel avastanud, või on tegu mõne mütoloogilise väljamõeldisega. Küll aga, 20 sajandi lõpus taevasse saadetud raketti abil, mis pidi minema uurima Pluutot avastati, et Pluutol  oli olemas ka kaaslane millest varem ei teatud midagi.

Sellest teadmisest lähtudes olid teadlased võimelised välja arvutama Pluuto tegeliku massi. See mis selgus, põhjustas teadlastes hämmingut. Pluuto mass oli eelnevalt arvatust kordades väiksem ja nii väikese massiga taevakeha ei oleks olnud kuidagi võimeline mõjutama planeet Nepuuni niivõrd, et see käituks oma orbiidil nii nagu ta teeb seda praegu.

Sellest tehti juba küllaltki julge oletus, et meie päikesesüsteemis peab olema veel vähemalt üks planeet, mis mõjutab kogu süsteemi tasakaalu.

Peale seda hakkasid ka astronoomid kahtlema oma teadmistes meie päikesesüsteemi planeetide arvu kohta ja algas laiaulatuslik otsing mööda taevalaotust, et leida mingeid jälgi sellest meile teadmata planeedist. Siiamaani pole need tulemusi veel toonud.

Kuna puudub konkreetne silmside ühegi võimaliku objektiga, mis võiks olla see saladuslik Planeet X, siis on teadlased teinud pakkumisi, miks me sellest midagi ei tea.

Kõige veenvam neist on see, kus selle planeedi trajektooriks arvatakse olevat hiiglaslik ellips, mis üheltpoolt möödub väga lähedalt kõigist  meie päikesesüsteemi kehadest, teiselt poolt aga viib aastasadadeks selle meie päikesesüsteemist nii kaugele, et me ei ole võimelised seda leidma.

Ometi hoiavad meie Päike ja teised planeedid seda tundmatud planeeti piisavalt tugevalt oma gravitatsiooniväljas, et mitte lasta sellel lõplikult kaduda.

Ehki uus ja meile tundmatu planeet põhjustab astronoomides elevust, tuleb tunnistada, et veelgi suurem elevus tuleb siis kui hakata mõtlema selle üle,  kust kohast pärines Sumerite info kogu meie päikesesüsteemi ja selle funktioneerimise kohta?

Päikesesüsteem

Päikesesüsteem

Lisaks planeetidele endile, on iidsetest kirjutistest leitud ka detailsed kirjeldused planeetide värvuse ja teiste füüsikaliste omaduste kohta, mille tänapäeva astronoomid said teada mitte enne kui aastal 1970, kui saadeti mitmeaastasele teekonnale rakett mis kandis uurimiseks vajalikku tehnoloogiat.

Kas Sumeritel oli kontakte kõrgemal seisvate isenditega? Võibolla tulnukatega?

Anunnakid- meie esivanemad?

Kui minna veel sügavamale Sumerite pühadesse kirjutistesse ja joonistustesse, siis võime ehk leida ka vastuse igipõlisele vastusele- kust meie, inimesed, tuleme? Sumerite läbivaks teemaks seinamaalingutes ja skulptuurides on olend, kellel on kotka pea ja inimese keha. Sumerid nimetavad neid Anunnakideks mis tõlkes tähendaks “need kes tulid taevast maapeale”.

Anunnaki- need, kes tulid taevast maapeale

Anunnaki- need, kes tulid taevast maapeale

Sumerite pühakirjad pakuvad detailset ülevaadet sellest, kuidas inimesed ei ole midagi muud, kui ainult Anunnakide geenimutatsiooni katsetused, kes on loodud maapeal olema orjarahvaks. Müstilisi tõendeid geenimutatsiooni võimalikkusest on leitud isegi graveerituna kivimüüride sisse.

Seal on kujutatud Anunnakit, kes hoiab käes klaasi (sarnaneb katseklaasiga), mis kirjutiste järgi sisaldab eluvett ja see graveering on omakorda mõlemalt poolt ümbritsetud kujutisega, mis sisaldab endas kahte omavahel põimuvat pikka keha. Alguses arvati see kujutabw kahte omavahel põimuvat madu, aga Sumerite pühakirjad ei viita mingil moel seotusele madudega.

Küll on aga vihjatud inimeste loomisele mitte millestki ja sellele faktile toetudes on hakatud arvama, et tegu on hoopis DNA kujutisega, mille muutmisel on saadud Anunnakidest inimesed. Kogu selle teooria juures on veel huvitav see, et Piiblis, Moosese 1. raamatus räägitakse kuidas jumal lõi Aadama põllusavist ja hiljem loodi Eeva omakorda Aadami ribist.

Kas ei või olla, et Piibli versioon inimese loomisest on tegelikult sama sündmus, aga lihtsustatud kujul.  Ja võibolla Piibel tõesti on ajalooraamat mis on kirjutatud sellises formaadis, et ta oleks olnud vastuvõetav selle aja inimestele.

See muudaks inimese, kes praegu arvab et ta on loodusekroon, hoopis orjarahvaks ja raske oleks prognoosida, mida teeks selline teadmine siis kui see teooria saaks kinnitus.

Fakt on see, et paljud inimese filosoofiad ja elu põhitõed tuleks ümber mõelda, aga paljudele võiks see saada ka hoopis saatuslikuks.

Kindlasti tekib küsimus, miks peaks keegi looma orjarahva mingile juhuslikule planeedile? Ka selle kohta on leitud vähesel määral kirjalikku materjali ja arvatakse, et valitud planeet ei ole sugugi juhuslik. Nimelt sisaldab meie planeet  praegu ja sisaldas ka siis suures koguses kulda.

Kuld kui metall on parim teadaolev elektrijuht ja ükskõik millise kõrgtasemel tehnoloogia arendamiseks oleks see parim valik. Eeldades, et Anunnakid on võimelised läbi viima planeetide ja võimalik et ka galaktikate vahelisi reise, siis peab neil olema meile mõistmatult võimas tehnoloogia mille arendamine ja ehitamine nõuab kulda.

Täpselt analoogsest olukorrast on räägitud ka Columbuse retkede ajastul ameerikas asunud väiksemate asulate kirjutistes, kus nad kummardavad taevast tulnud olendeid ja nende rahustamiseks uputatakse järvedesse tonnide viisi kuld esemeid. Huvitav on aga see, et kuld mis sinna uputati on endiselt kadunud.

Sellel teemal aga pikemalt ei peatu kuna ei ole seotud enam Sumeritega. Võimalik, et kunagi räägin sellest ka täpsemalt.

Lõpetuseks

Tegu on kahtlemata raskesti mõistetava ja usutava teemaga, aga täpselt sama raskesti usutav oleks see, et me oleme kogu galaktikas ja maailmaruumis ainukesed. Kuskil kaugel on kindlasti keegi, kes oskaks vastata kõikidele nendele küsimustele, aga praeguseks peame leppima sellega mida on kirja pannud meie esivanemad mitmeid mileeniumeid tagasi.

Kõige kurvem osa selle juures on aga see, et kui see kõik vastab tõele, siis alates aastast 4000 Ekr on inimkond oma teadmistega käinud ainult allapoole ja tekitab masendust kui mõelda, et inimesed, kes elasid 6000 aastat tagasi teadsid rohkem kui teame meie täna.

Maiade sõnavõtt ehk aasta 2012

Minu käest on korduvalt küsitud, et mida mina arvan aastast 2012 ja sellega seotud Maiade iidsest ennustusest. Vastus on lihtne- palju arvan. Aga sellest täpsemalt rääkimiseks tuleks põgusalt peatuda ka nende ajalool ja uskumustel, sest kõik see on seotud nende oskuse ja võimega ennustada aega.

Just nimelt aega, mitte tulevikku. Ühtlasi leian, et võrreldes teiste sama perioodi tsivilisatsioonidega, on Maiad saanud häbiväärselt vähe tähelepanu  ja seetõttu teen neile väikese promoürituse.

Maiade asukoht ja aeg meie planeedil

Maiade puhul on tegemist tsivilisatsiooniga, mis püsis meie planeedil ligikaudu 3000 aastat, mõnede arvates isegi kuni 700 aastat kauem. Laiemalt levinud arvamus on, et Maiade tsivilisatsioon püsis aastatest 2000 aastat eKr kuni 900 aastat pKr, mil nad teadmata põhjustel hülgasid kõik oma linnad ja inimesed kadusid.

Lahknevus nende eksistentsi kestvuse ümber tekib aastatel umbes 1300 Pkr, kui ühed teadlased väidavad, et sel perioodil samadele aladele elama asunud inimesed olid maiad, kes tulid peale 400 aastast kadumist oma alasid tagasi nõudma, teised nimetavad neid aga asteekideks. 

Maiade arhitektuurne stiilinäide

Maiade arhitektuuri stiilinäide

Alad, millest jutt käib ja mida maiad valitsesid, olid selle aja kohta märkimisväärselt suured. Neile kuulusid praeguse Mehhiko lõunapoolsed alad, Yukatani poolsaar ja lisaks ajasid nad oma juured tervesse Lõuna- Ameerika keskossa.

Seetõttu nimetati neid Mesoameerika valitsejateks. Maiade alad jagunesid kolmeks- Lõuna maiade kõrgalad, Kesk Madalalad ja Põhja Madalalad.

Maiade kardetud kalender

Maiasid võib ühes sumerite ja egiptlastega  pidada meie planeedi kõige esimesteks teadlasteks. Maiade võime mõista ja kasutada matemaatikat, astronoomiat ja füüsikat oli selline, mis kohati teeb kadedaks ka praeguse aja teadlased.

Maiade loodud kalender, millest viimasel ajal on palju juttu olnud, on loodud sellisel tasemel, et see on tuhandeid kordi täpsem, kui meie poolt kasutusel olevad kalendrid tänapäeval.

Selle kalendri täpsus peitub selles, et üks ja sama kinnine süsteem on võimeline pidama päevade järge nii, et see arvestab ka liigaastaid ja päevade erinevusi aastate ja kuude lõikes. Tänapäeva kalendrid luuakse silmas pidades tulevat aastat ja seetõttu sobib see üks kalender ainult üheks järjestikuseks aastaks.

Maiade kalender koosneb kolmest kivikettast, mis on asetatud teineteise sisse nii, et nende liikumine ei saa toimuda teineteisest sõltumatult.

Välimine ehk kõige suurem ketas viitab ühele 365st päevast aastas, keskmine ketas annab ühe kahekümnest nimetusest ja kõige väiksem ketas annab numbri ühest kolmeteistkümneni.

Kaks sisemist ketast, millest ühel on 13 ja teisel 20 sümbolit, moodustavad 260-päevase püha-aasta, mida arvatakse olevat seotud 9 kuuga, mis viitab perioodile, mis kulub eostamisest lapse sünnini, ning ühtlasi oli tegu ka kalendriga, mille järgi elasid tavainimesed, kes kasutasid seda religioossete ja tseremoniaalürituste korraldamiseks.

Just need kolm märki ( päev, nimetus ja number) on need, mida maiad kasutavad mingi kindla sündmuse või perioodi märkimiseks nii tulevikus kui ka minevikus.

See kalender on ehitatud nii, et kõik kolm märki satuvad tagasi ühele joonele korra iga 52 aasta tagant. See tähendab, et iga 52 aasta tagant hakkavad päevad, kuud ja aastad omavahel uuesti klappima ja korduma.

Maiade püramiid

Astmikpüramiid- Maiade kalender pikkade ajavahemike määramiseks

Iidsed maailmavaated

Maiade puhul on tegu tsivilisatsiooniga, kes lisaks sügavalt religioossele taustale, pidas lugu ka ajast. Siiani pole leitud ühtegi teist rahvast või tsivilisatsiooni, kes oleks olnud ajast nii vaimustunud, kui seda olid Maiad. Võiks isegi öelda, et aeg oli neile kinnisidee.

Siin ei ole loomulikult mõeldud seda, et maiad vaatasid pingsalt kella, et kõik asjad õigeks ajaks tehtud saaks, vaid neid paelus hoopis   aeg kui omaette nähtus.

Mina, sina ja ilmselt teisedki tänapäeval elavad inimesed vaatavad aega kui sirgjoonelist liikumist ühe kindla suunaga. Samal ajal maiad vaatasid aega kui tsüklit.

Maiad on veendunud, et aja puhul ei ole tegu sirgjoonelise-, vaid hoopis ringjoonelise liikumisega  ja sellest lähtuvalt hakkab aeg ja selles toimunud sündmused ennast kordama.

Arvatakse, et põhjus miks nad pooldavad aja tsüklilisust on see, et kuna nende taevakehade vaatlustulemused ja kalendri poolt tehtud ennustused nende asendite ja varjutuste kohta järgisid kindlat mustrit, siis peab ka kõik muu käituma sarnaselt sellele. Lühidalt- ajalugu kordab ennast.

Seda, kellel õigus on, ei saa me tõenäoliselt kunagi täpselt teada ja seetõttu tuleb igalühel võtta selles punktis oma seisukoht.

Maiade ennustused praeguse perioodi kohta :

  • Probleemid religioosel tasandil ja nende muutused
  • Riigikordade ja valitsejate kukutamised
  • Sõjad
  • Looduskatastroofid
  • Palju surnuid

Need on väited, mis maiad on ennustanud käesoleva perioodi kohta. Ja see periood lõpeb nüüdseks juba vähem kui ühe aasta pärast. Olgugi, et läbi saab periood, mis on küllaltki negatiivse varjundiga, siis paranemist pole maiade järgi oodata ka järgmise perioodi vältel.

Maide ennustused tuleva perioodi kohta:

  • Igal pool on surma
  • Pool rahvast on näljas, teine pool elab ära
  • Rahvad peavad kokku hoidma ja nägema vaeva ühise eesmärgi nimel

Kui vaadata mõlema perioodi ennustusi, siis on selge, et mõlemad ennustused viitavad meie praegusele olukorrale. Sellest võib järeldada, et kahe perioodi ülemineku ajal mõjutavad meid kahe erineva ajatsükli mõjud.

Kas see kõik on puhas kokkusattumus või tegu on millegi enamaga, seda ei tea kindlalt keegi. Küll aga on kindel see, et kes soovib, leiab hunnikute viisi vastuväiteid, ja kes soovib, leiab sama palju pooltargumente nende sündmuste kirjeldamiseks ja seletamiseks.

Astronoomiline päev

Tulles aga tagasi kuupäeva 21.12.2012 juurde, siis ei ole kahekümne aastane periood, mille järgi maiad ennustasid, ainus mis lõpeb. Samal ajal on lõppemas ka järjekordne astronoomiline päev. Astronoomilise päeva puhul on tegemist ajaperioodiga, mis meie mõistes tähendab ligikaudu 5150 aasta möödumist.

Maiade teadmistele tuginedes on praegu lõppemas viies ja ühtlasi viimane astronoomiline päev, mille kogupikkuseks on ligikaudu 26 000 aastat. See fakt, et viimane päev maiade kalendris läbi saab, ongi see, mis on andnud meediale põhjust rääkida maailmalõpust.

Tegelikult on maiade jaoks tegu ühe järjekordse tsükli lõppemisega ja peale seda algab kõik uuesti algusest. Lisaks sellele, mida väidavad maiad, on see konkreetne kuupäev huvitanud ka astronoome ja füüsikuid üle maailma. Seda kõike eesmärgil teada saada, mis selles päevas nii erilist on.

21.12.2012 on aasta, mil:

  • Meie päikesesüsteemi keskne täht Päike jõuab meie galaktika Milky Way südamesse.
  • Kõik päikesesüsteemi planeedid jõuavad taas kõik ühele tasapinnale.
  • Meie planeet Maa, mis pöörlemisel võbiseb nagu seisma jääv vurr jõuab tagasi algasendisse.
Milky Way galaktika- Selle galaktika keskpunkti jõuame 21.12.2012

Milky Way galaktika- Selle galaktika keskpunkti jõuame 21.12.2012

Kõik need sündmused on sellised, mis saavad toimuda ainult kord iga 26 000 aasta tagant, mis ühtlasi on ka viie astronoomilise päeva kogusumma. Kokkusattumus? Võib-olla, aga maiad, kes selle kalendri koostasid, pidid ilmtingimata teadma midagi enamat, kui teame meie praegu, sest vastasel juhul selliseid ennustusi teha oleks olnud võimatu.

Lõpetuseks

Vastates siis uuesti küsimusele, mida mina arvan aastast 2012 ja maiade ennustusest, siis leian, et inimesed, kes elavad praegusel ajal ja kes elavad ka veel 21.12.2012, saavad kogeda midagi nii haruldast, et keskmiselt ainult üks põlvkond 325st saab seda näha.

Samuti on kindel see, et paljud asjad muutuvad – riigikorrad vahetuvad, religioonid tekivad ja kaovad ning valitsemiskord tehakse ümber. Kindlasti hukkub palju inimesi ja teine sama palju kardab seda, aga see ei ole enam mitte sellepärast, et läheneb kuupäev 21.12.2012, vaid tegu on hoopis inimeste enda arguse ja tegemata jäänud tööga.

Sest maiadki ütlesid, et tuleb aeg, mil inimesed peavad kokku hoidma ja võitlema ühtse eesmärgi nimel. Kui see aeg on nüüd käes, kas siis riigijuhid suudavad rahvad ühendada või tõmbavad nad meid kõiki ühes endaga hukatusse? Seda me ei tea.

Kindel on aga see, et ajaratas maiade kalendris jätkab jahvatamist ja aeg kui selline liigub edasi. Alati.

Toimetas: Katrina Loonurm