Siis, kui kõrgem eluvorm avastas Egiptuse

Nüüd leidsin natukene aega selleks, et rääkida lühidalt ka iidsest Egiptuse tsivilisatsioonist. Nagu ma juba ühes varasemas postituses mainisin, siis kuulub Egiptus minu kolme lemmiku hulka ja neist oleks väga palju rääkida. Selleks et vältida teema väga laiali valgumist, siis ma heameelega räägiksin peamiselt sellest osast, mis kompab reaalsuse ja müsteeriumi piire.

Lühidalt Egiptusest

Egiptuse puhul on tegemist tsivilisatsiooniga, mille algusaastateks peetakse ajavahemikku 3200 kuni 3100 aastat eKr ja selline dateering annab neile koha kolme kõige vanema tsivilisatsiooni hulgas, mis meie planeedil on eksisteerinud.

Tegemist oli tsivilisatsiooniga, mis asus Niiluse jõe äärsel alal ja mis suuresti sõltuski just nimelt sellest jõest, mis pakkus neile võimaluse tegeleda ka põllumajandusega. Tegemist oli tsivilisatsiooniga, kes kummardas paljusid jumalaid, aga kellele kõige tähtsam oli päikeejumal Ra.

Müsteerium aastast 1891

Huvitavad asjaolud Egiptuse ja nende teadmiste kohta tulid päevavalgele Sakkaras, mis asub Kairost 40 km kaugusel. Sakkara puhul oli tegu püha matmispaigaga kust võib leida väga paljude erinevate tähtsate inimeste hauakambreid ja sellest lähtuvalt nimetati seda paika siis ja nimetatake ka praegu “Surnute linnaks”.

Kõigist teistest hauakambritest paistab aga silma üks. Tegu on astmikpüramiidiga, mille vanuseks on hinnatud 4000 aastat või isegi enam ja teadaolevalt on see Egiptuse 97st püramiidist vanim. Selle püramiidi juurest kaevas prantsuse arheoloog välja hauakambri, mis kuulus kellelegi omaaja aristokraatidest.

Tegemist oli täiesti tavapärase hauakambriga, mis sisaldas kõike seda, mida ühel inimesel võiks hauataguses elus vaja minna. Lisaks kõikdele teistele esemetele leiti sealt ka puukuju, mis meenutas lindu ja selle kõrval leiti papüürus millel seisis kiri: ” Ma tahan lennata”. Esialgu ei leitud selles midagi sellist, mis paneks kedagi kukalt kratsima ja seetõttu lõpetas see kujuke oma teekonna Kairo muuseumis, kus see pandi kokku kõigi teiste linde meenutavate kujukestega.

Niimoodi seisis see kuju seal muuseumis 70 aastat kuni 1961. aastal egiptoloog, kes hakkas lindude kollektsiooni uurima, leidis midagi huvitavat. Asi oli nimelt selles, et lindu meenutaval kujul olid olemas tänapäeva lennukitele sarnanevad tiivad, mis eesosast, kus üleslükkejõud on suurim, on paksema läbimõõduga ja mida kaugemale minna, seda peenemaks ta muutub.

Egiptuse lind- lennuk
Egiptuse lind- lennuk

Kui seda võib pidada veel õnnelikus juhuseks ja võibolla meistrimehe käevääratuseks, siis teine ja palju olulisem erinevus tavalisest linnust oli see, et tavalise linnusaba asemel oli seal hoopis tiibadega risti asetsev kiil. Samasugune nagu seda on lennukitel mis aitab tagada stabiilsust horisontaalsel suunal.

Lähtudes eeldusest, et võibolla oli tegu tõesti iidsete egiptlaste lennuki mudeliga, otsustasid aerodünaamika eksperdid luua sellest kujukeset viis korda suurema mudeli ja katsetada seda õhutunnelis. Tulemused olid aga oodatust paremad. Vähe sellest, et katsed näitasid selle mudelid võimet lennata, leiti ka seda, et aerodünaamiliselt võttes on tegu kõrgetasemelise purilennukiga isegi tänapäeva mõistes.

Tõsi, leiti ka üks viga. Tänapäeva lennukitel on lisaks kiilule ka sellega risti olev stabiliseeriv tiib, mis peaks tekitama tõstejõu lennuki tagaosale ja ühtlasi aitama hoida lennukit vertikaalsuunas stabiilsemana, aga sellel mudelil see puudus. Selle probleemi ilmnedes hakati täpsemalt uurima, kujukese saba ja leiti, et sealt on üks detail lahti murdunud.

Eeldatakse, et tegu ongi selle puuduoleva lüliga, mis selle lennuki ka päriselt lendu tõstaks. Peale selle järelduse tegemist lisati sama detail ka suurendatud mudelile ja tehti uued katsed, mis näitasid lennuki aerodünaamikat veelgi paremast küljest. Lisaks tuulekanalile kasutati ka arvutiprogrammi, mis samuti kinnitas fakti, et see lennukilaadne objekt on enam kui lennukõlbulik.

Loomulikult tekib aga üks probleem. Kuidas saada purilennuk õhku?  Tänapäeval kasutatakse purilennuki lendu saamiseks tavaliselt teist lennukit, mis õige kõrguse saavutamisel haagib ennast purilennukist lahti ja läheb oma teed. Samuti kasutatakse madalamate lendude korraldamiseks benjihüppe nööre, mis ühest otsast on seotud lennuki külge ja teisest otsast venitatakse pingule.

Just midagi sarnast benji nööri trikile võidi kasutada ka iidses Egiptuses. Egiptoloogid on pakkunud välja, et purilennuki lendu saatmiseks kasutati katapuldile sarnast süsteemi, kus suurt raskust kasutati lennukile kiirenduse andmiseks.

Rooma katapult- sarnane süsteem, mida võidi kasutada lennukite lendu saatmisel

Rooma katapult- sarnane süsteem, mida võidi kasutada lennukite lendu saatmisel

Selle teooria juures leian, et ei oma erilist tähtust isegi kuidas see masin taevasse saadi, aga palju suurem müsteerium on see, kuidas võisid enam kui 4000 aastat tagasi inimesed meisterdada sellisel tasemel mudeleid ja ehk siis ka elusuuruses lennumasinaid.

Naiivne oleks uskuda, et tegu on puhta juhusega, sest tõenäosus ilma mingite teadmisteta ehitada valmis objekt, mis oli võimeline täitma inimeste kauaoodatud soovi lennata, on olematu. Nad pidid teadma midagi, mida tänapäeva inimesed õppisid alles sada aastat tagasi, aga kust nemad seda teadsid. Kas on ehk võimalik, et tulnukad sekkusid inimeste arengule vahele ja jagasid neile oma teadmisi?

Egiptus ei ole ainus koht, kust on leitud lennukimudeleid. Veelgi huvitavamaid leide on ameerika mandrilt, kus on leitud kujukesi, mis sarnanevad hirmuäratavalt tänapäeva hävituslennukitele ja samas ka kujukesi, mis sarnanevad veelgi enam tänapäeva astronautidele. Nendest ma aga pikemalt ei räägiks kuna see ei puutu enam Egiptusesse.

Astronaut

Astronaut

Püramiid- hauakamber või midagi enamat?

Egiptuse kõige suurem ja tuntum püramiid on kahtlemata Giza ( aka Cheopsi püramiid) püramiid, mis asub Giza platool koos kahe natukene väiksema püramiidiga. Üldlevinud ja ühtlasi ka tõendatud põhjendus püramiididele on see, et neid kasutati vaaraode hauakambritena. Mainstream arheoloogid väidavad siiani, et ka Giza püramiidi puhul on tegu hauakambriga, aga põhjuseid selles kahtlemises on enam kui küll.

Kui Giza püramiidi esmakordselt avati, oli tegu täielikult isoleeritud ehitisega, mis välistas võimaluse, et see on hauarüüstajate poolt tühjendatud. Ometi ei leitud püramiidist mitte ühtegi jälge sellest, et seda oleks kasutatud hauakambrina. Aastal 2002 kasutasid insenerid ja arheoloogid robotit, et saata see läbi ventilatsioonišahti ja näha kuhu see viib. Peale 65 meetri läbimist jõuti aga kivitahvlini, mis blokeeris edasist teekonda.

Sellest tahvlit puuriti auk, läbi mille võis näha väikest pimedat ruumi, mille teises otsas oli järjekordne kivitahvliga blokeeritud ava. Ruumi, kuhu see šaht viis, nimetatakse kuninganna kambriks. Huvitav selle ruumi juures oli see, et seinad, lagi ja ka põrand olid kõik kaetud soolaga.

Sool seintel andis aga idee, mis võib esmapilgul tunduda sürreaalne. Üks võimalus soola saamiseks on näiteks see, kui segada omavahel kokku lahjendatud soolhape ja hüdreeritud tsink. Sellest lähtudes hakati mõtlema sellele, et võibolla ventilatsioonišahtid ei ole sugugi õhu liikumise tagamiseks vaid võibolla on nende avade puhul tegemist hoopis kanalitega, läbi millede valati  ühte lahjendatud soolhapet ja teise hüdreeritud tsinki.

Nüüd, kui need alla jõudes kuningannakambris kokku saavad hakkab eralduma puhast vesinikku. Vesiniku puhul on tegemist võimsaima teadaoleva energiaallikaga universumis, mida kasutatakse näiteks kosmoserakettide stardimootorites ja kunagi kasutati ka tsepelinides.

Teooria järgi töötas süsteem nii, et peale ainete segunemist ja omavahel reageerimist hakkas eralduma suures koguses vesiniku, selle käigus hakkas temperatuur tõusma ja vesinik liikus mööda šahte edasi ülemisse kuningakambrisse. Kõrgel temperatuuril hakkab vesinik eraldama mikrolaineid ja seda saab juba nimetada kasulikuks energiaks.  Edasi liikusid mikrolained läbi ülemise kambri šahte pidi välja.

Püramiid kui powerplant
Püramiid kui powerplant

Selliselt võis püramiidis toimuda energia ( mikrolainete) eraldumine aastaid, kui mitte isegi aastasadu. Eeldades, et see teooria vastab tõele, siis saab Giza püramiidi nimetada kõige esimeseks “elektrijaamaks”. Kindlasti tekib küsimus, miks peaks keegi tootma energiat ja suunama seda tühja taeva poole. Aga võibolla sellepärast, et sel ajal ei olnud taevas nii tühi kui ta on praegu.

Välja on pakutud, et kuna paljud sündmused ja anomaaliad inimese arengus ja tema saavutustes paistavad olevat seotud mõne kõrgema eluvormi mõjutustega, siis võisid need samad eluvormid ka seda energiat vajada. Eeldades, et kõik maavälist päritolu külalised peaksid kosmoselendudeks kasutama võimsaid sõiduvahendeid nagu meiegi ja võimalik, et just selle või mitme sellise laeva energia taastamiseks võidi seda eralduvat energiat kasutada.

Tõenäoliselt ei saa me kunagi teada, kas keegi istus Maa orbiidil ja laadis oma energiavarusid või mitte, aga erinevate teooriate sidumine muudab selle võimaluse ainult loogilisemaks.

Ehitustehnoloogiline pool

Õnneks enne lõpetamist meenus mulle see, et pole jõudnud veel rääkinud püramiidi ehitamisega seotud probleemidest. Praeguseks on välja pakutud mitmeid erinevaid viise, kuidas võidi ehitada. Enam levinud on see, et tuhanded inimesed vedasid kiviplokke mööda palkteid ja liivast ehitatud platvorme. Lisaks on pakutud, et kivid lõhuti ja hiljem valati vormi nagu tehakse tänapäeval betooniga. Kolmas variant, mis on pakutud on selline, kus kasutati hiiglaslikke tuulelohesid, mis aitasid vedada ja tõsta ehituseks vajalikke kive.

Tegelikult neid variante on veel, aga hetkel rohkem ei meenu. Kõikide nende teooriate juures on üks suur puudus, nimelt puht inimjõuga ei ole neist ükski võimalik. Püramiidi ehitamiseks kasutati kive, mis kaalusid kohati enam kui 100 tonni ja need olid valmistatud graniidist. Kõige lähem koht graniidi hankimiseks asus aga mööda Niilust 600km ülesvoolu.

Lisaks materjali transpordile tekib küsimusi ka selles, kuidas võis olla 4500 aastat tagasi võimalik see, et kivid mida ehituses kasutati olid niivõrd täiusliku kujuga. Püramiidi sisemised seinad on ehitatud sellise täpsusega, et tänapäeva masinatega on sellise täiuslikkuse saavutamine keeruline ja väga aega nõudev või isegi kohati võimatu.

Vastuse otsimisel on aga välja jäetud võimalus, mida egiptlased tuhandeid aastaid tagasi ise olid kirja pannud. Kirjutistest on leitud viiteid ja pilte sellele, et ehitajad kasutasid kivide liigutamiseks mingisugust valget pulbrit, mis oli võimeline muutma keha kaaluta olekusse ning selle juhtimiseks võidi kasutada mõnda laserrelva taolist eset.

Giza platoo
Giza platoo

Samamoodi on leitud vihjeid, et materjali töötlemiseks ei kasutatud mitte haamreid ja meisleid vaid hoopis suure läbimõõduga teemantsaage. Saed kui sellised ei olnud aga sellel ajal veel kasutusel nii et kui tegu võis tõesti olla järjekordse tulnukate sekkumisega meie eludesse, siis võib juhtuda, et püramiidi ehitamine on oluliselt lihtsam, kui seda arvata võiks.

Lõpetuseks

Tänapäeval, kus arvatakse et teadus suudab kõike tõestada, tunduvad sellised teooriad väga ulmelised, aga kahjuks või õnneks on teadus selles valdkonnas ennast ammendamas ja oodata, et sealt tuleb seletus kõigele mis toimus Egiptuses 4500 aastat tagasi on lootusetu.

On viimane aeg võtta ette see, mis inimesed tuhandeid aastaid tagasi ise on kirja pannud ja hakata sellele enam tähelepanu pöörama, sest tõenäoliselt on kõik vastused seal juba kirjas, aga meie lihtsalt ei näe seda veel.

Advertisements

Maiade sõnavõtt ehk aasta 2012

Minu käest on korduvalt küsitud, et mida mina arvan aastast 2012 ja sellega seotud Maiade iidsest ennustusest. Vastus on lihtne- palju arvan. Aga sellest täpsemalt rääkimiseks tuleks põgusalt peatuda ka nende ajalool ja uskumustel, sest kõik see on seotud nende oskuse ja võimega ennustada aega.

Just nimelt aega, mitte tulevikku. Ühtlasi leian, et võrreldes teiste sama perioodi tsivilisatsioonidega, on Maiad saanud häbiväärselt vähe tähelepanu  ja seetõttu teen neile väikese promoürituse.

Maiade asukoht ja aeg meie planeedil

Maiade puhul on tegemist tsivilisatsiooniga, mis püsis meie planeedil ligikaudu 3000 aastat, mõnede arvates isegi kuni 700 aastat kauem. Laiemalt levinud arvamus on, et Maiade tsivilisatsioon püsis aastatest 2000 aastat eKr kuni 900 aastat pKr, mil nad teadmata põhjustel hülgasid kõik oma linnad ja inimesed kadusid.

Lahknevus nende eksistentsi kestvuse ümber tekib aastatel umbes 1300 Pkr, kui ühed teadlased väidavad, et sel perioodil samadele aladele elama asunud inimesed olid maiad, kes tulid peale 400 aastast kadumist oma alasid tagasi nõudma, teised nimetavad neid aga asteekideks. 

Maiade arhitektuurne stiilinäide

Maiade arhitektuuri stiilinäide

Alad, millest jutt käib ja mida maiad valitsesid, olid selle aja kohta märkimisväärselt suured. Neile kuulusid praeguse Mehhiko lõunapoolsed alad, Yukatani poolsaar ja lisaks ajasid nad oma juured tervesse Lõuna- Ameerika keskossa.

Seetõttu nimetati neid Mesoameerika valitsejateks. Maiade alad jagunesid kolmeks- Lõuna maiade kõrgalad, Kesk Madalalad ja Põhja Madalalad.

Maiade kardetud kalender

Maiasid võib ühes sumerite ja egiptlastega  pidada meie planeedi kõige esimesteks teadlasteks. Maiade võime mõista ja kasutada matemaatikat, astronoomiat ja füüsikat oli selline, mis kohati teeb kadedaks ka praeguse aja teadlased.

Maiade loodud kalender, millest viimasel ajal on palju juttu olnud, on loodud sellisel tasemel, et see on tuhandeid kordi täpsem, kui meie poolt kasutusel olevad kalendrid tänapäeval.

Selle kalendri täpsus peitub selles, et üks ja sama kinnine süsteem on võimeline pidama päevade järge nii, et see arvestab ka liigaastaid ja päevade erinevusi aastate ja kuude lõikes. Tänapäeva kalendrid luuakse silmas pidades tulevat aastat ja seetõttu sobib see üks kalender ainult üheks järjestikuseks aastaks.

Maiade kalender koosneb kolmest kivikettast, mis on asetatud teineteise sisse nii, et nende liikumine ei saa toimuda teineteisest sõltumatult.

Välimine ehk kõige suurem ketas viitab ühele 365st päevast aastas, keskmine ketas annab ühe kahekümnest nimetusest ja kõige väiksem ketas annab numbri ühest kolmeteistkümneni.

Kaks sisemist ketast, millest ühel on 13 ja teisel 20 sümbolit, moodustavad 260-päevase püha-aasta, mida arvatakse olevat seotud 9 kuuga, mis viitab perioodile, mis kulub eostamisest lapse sünnini, ning ühtlasi oli tegu ka kalendriga, mille järgi elasid tavainimesed, kes kasutasid seda religioossete ja tseremoniaalürituste korraldamiseks.

Just need kolm märki ( päev, nimetus ja number) on need, mida maiad kasutavad mingi kindla sündmuse või perioodi märkimiseks nii tulevikus kui ka minevikus.

See kalender on ehitatud nii, et kõik kolm märki satuvad tagasi ühele joonele korra iga 52 aasta tagant. See tähendab, et iga 52 aasta tagant hakkavad päevad, kuud ja aastad omavahel uuesti klappima ja korduma.

Maiade püramiid

Astmikpüramiid- Maiade kalender pikkade ajavahemike määramiseks

Iidsed maailmavaated

Maiade puhul on tegu tsivilisatsiooniga, kes lisaks sügavalt religioossele taustale, pidas lugu ka ajast. Siiani pole leitud ühtegi teist rahvast või tsivilisatsiooni, kes oleks olnud ajast nii vaimustunud, kui seda olid Maiad. Võiks isegi öelda, et aeg oli neile kinnisidee.

Siin ei ole loomulikult mõeldud seda, et maiad vaatasid pingsalt kella, et kõik asjad õigeks ajaks tehtud saaks, vaid neid paelus hoopis   aeg kui omaette nähtus.

Mina, sina ja ilmselt teisedki tänapäeval elavad inimesed vaatavad aega kui sirgjoonelist liikumist ühe kindla suunaga. Samal ajal maiad vaatasid aega kui tsüklit.

Maiad on veendunud, et aja puhul ei ole tegu sirgjoonelise-, vaid hoopis ringjoonelise liikumisega  ja sellest lähtuvalt hakkab aeg ja selles toimunud sündmused ennast kordama.

Arvatakse, et põhjus miks nad pooldavad aja tsüklilisust on see, et kuna nende taevakehade vaatlustulemused ja kalendri poolt tehtud ennustused nende asendite ja varjutuste kohta järgisid kindlat mustrit, siis peab ka kõik muu käituma sarnaselt sellele. Lühidalt- ajalugu kordab ennast.

Seda, kellel õigus on, ei saa me tõenäoliselt kunagi täpselt teada ja seetõttu tuleb igalühel võtta selles punktis oma seisukoht.

Maiade ennustused praeguse perioodi kohta :

  • Probleemid religioosel tasandil ja nende muutused
  • Riigikordade ja valitsejate kukutamised
  • Sõjad
  • Looduskatastroofid
  • Palju surnuid

Need on väited, mis maiad on ennustanud käesoleva perioodi kohta. Ja see periood lõpeb nüüdseks juba vähem kui ühe aasta pärast. Olgugi, et läbi saab periood, mis on küllaltki negatiivse varjundiga, siis paranemist pole maiade järgi oodata ka järgmise perioodi vältel.

Maide ennustused tuleva perioodi kohta:

  • Igal pool on surma
  • Pool rahvast on näljas, teine pool elab ära
  • Rahvad peavad kokku hoidma ja nägema vaeva ühise eesmärgi nimel

Kui vaadata mõlema perioodi ennustusi, siis on selge, et mõlemad ennustused viitavad meie praegusele olukorrale. Sellest võib järeldada, et kahe perioodi ülemineku ajal mõjutavad meid kahe erineva ajatsükli mõjud.

Kas see kõik on puhas kokkusattumus või tegu on millegi enamaga, seda ei tea kindlalt keegi. Küll aga on kindel see, et kes soovib, leiab hunnikute viisi vastuväiteid, ja kes soovib, leiab sama palju pooltargumente nende sündmuste kirjeldamiseks ja seletamiseks.

Astronoomiline päev

Tulles aga tagasi kuupäeva 21.12.2012 juurde, siis ei ole kahekümne aastane periood, mille järgi maiad ennustasid, ainus mis lõpeb. Samal ajal on lõppemas ka järjekordne astronoomiline päev. Astronoomilise päeva puhul on tegemist ajaperioodiga, mis meie mõistes tähendab ligikaudu 5150 aasta möödumist.

Maiade teadmistele tuginedes on praegu lõppemas viies ja ühtlasi viimane astronoomiline päev, mille kogupikkuseks on ligikaudu 26 000 aastat. See fakt, et viimane päev maiade kalendris läbi saab, ongi see, mis on andnud meediale põhjust rääkida maailmalõpust.

Tegelikult on maiade jaoks tegu ühe järjekordse tsükli lõppemisega ja peale seda algab kõik uuesti algusest. Lisaks sellele, mida väidavad maiad, on see konkreetne kuupäev huvitanud ka astronoome ja füüsikuid üle maailma. Seda kõike eesmärgil teada saada, mis selles päevas nii erilist on.

21.12.2012 on aasta, mil:

  • Meie päikesesüsteemi keskne täht Päike jõuab meie galaktika Milky Way südamesse.
  • Kõik päikesesüsteemi planeedid jõuavad taas kõik ühele tasapinnale.
  • Meie planeet Maa, mis pöörlemisel võbiseb nagu seisma jääv vurr jõuab tagasi algasendisse.
Milky Way galaktika- Selle galaktika keskpunkti jõuame 21.12.2012

Milky Way galaktika- Selle galaktika keskpunkti jõuame 21.12.2012

Kõik need sündmused on sellised, mis saavad toimuda ainult kord iga 26 000 aasta tagant, mis ühtlasi on ka viie astronoomilise päeva kogusumma. Kokkusattumus? Võib-olla, aga maiad, kes selle kalendri koostasid, pidid ilmtingimata teadma midagi enamat, kui teame meie praegu, sest vastasel juhul selliseid ennustusi teha oleks olnud võimatu.

Lõpetuseks

Vastates siis uuesti küsimusele, mida mina arvan aastast 2012 ja maiade ennustusest, siis leian, et inimesed, kes elavad praegusel ajal ja kes elavad ka veel 21.12.2012, saavad kogeda midagi nii haruldast, et keskmiselt ainult üks põlvkond 325st saab seda näha.

Samuti on kindel see, et paljud asjad muutuvad – riigikorrad vahetuvad, religioonid tekivad ja kaovad ning valitsemiskord tehakse ümber. Kindlasti hukkub palju inimesi ja teine sama palju kardab seda, aga see ei ole enam mitte sellepärast, et läheneb kuupäev 21.12.2012, vaid tegu on hoopis inimeste enda arguse ja tegemata jäänud tööga.

Sest maiadki ütlesid, et tuleb aeg, mil inimesed peavad kokku hoidma ja võitlema ühtse eesmärgi nimel. Kui see aeg on nüüd käes, kas siis riigijuhid suudavad rahvad ühendada või tõmbavad nad meid kõiki ühes endaga hukatusse? Seda me ei tea.

Kindel on aga see, et ajaratas maiade kalendris jätkab jahvatamist ja aeg kui selline liigub edasi. Alati.

Toimetas: Katrina Loonurm